„Mõnus eelroog. Miks on minu kommidesse lisatud šellakit? See on emase lakitäi eritis. Meie toiduained sisaldavad nüüd putukaid!“ ahastab üks Türgi mees sotsiaalmeedias, kui avastab, et palavalt armastatud „Kinder Bueno“ kommidesse on lisatud emastäist erituvat vaiku. Kas putukatest ongi saamas tulevikutoit?

Eesti toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp ütleb, et teadlaste arvutuste kohaselt on aastaks 2050 maailma rahvaarv kasvanud 9,6 miljardi inimeseni. „Kõik need inimesed vajavad süüa. Põhimõtteliselt ühe tulevikutoiduna on juba aastakümneid tagasi pakutud putukaid kui mineraali- ja valguallikaid. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon on teatanud, et tõugud ja putukad oleks kõige keskkonnasõbralikum viis tohututes kogustes toidu tootmiseks ja põllumajanduse keskkonnakoormuse vähendamiseks. Kui vaid inimesed suudaksid need omaks võtta,“ ütleb Potisepp.

Eesti toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp ütleb, et põhimõtteliselt ühe tulevikutoiduna on juba aastakümneid tagasi pakutud putukaid kui mineraali- ja valguallikaid.

Putukate söömiseks kasvatamisega saaks vähendada maailma toidupuudust. Põhjus pole isegi tingimata selles, et maailm ei suudaks oma põllumaaga inimkonda ära toita, vaid põllumaid kasutatakse üha enam loomasööda ja biokütuse lähtematerjali tootmiseks.

„Eks me elamegi murrangulistel aegadel, maailma majandus peab muutuma kestlikumaks ja rohelisemaks, putukad kasvavad ja paljunevad üsna kiiresti, nende ökoloogiline jalajälg võib olla suhteliselt väike. Ainult et võimaliku uue toiduliigi mõjusid ja tagajärgi pole minu teada veel väga põhjalikult uuritud,“ tõdeb Potisepp.

Ja paljud putukad söögiks ei sobigi. „Toiduks mõeldud putukate ühtsete nõuete kehtestamiseni Euroopa Liidus kehtivad neile üldised toiduohutuse nõuded – turule viidav toit ei tohi kujutada ohtu inimese tervisele ning põhivastutus nõude täitmisel on toidukäitlejal.“

Eestistki on esimesed sammud putukate kasvatamise osas tehtud. „Eks kõik sõltub meie kui tarbijate harjumustest ja ka eelarvamustest. Kui hästi Eesti tarbijad putukatoidud omaks võtavad, ei oska öelda, pigem ollakse skeptilised ja praegu eelistatakse tugevalt traditsioonilisi toiduaineid,“ teab Potisepp öelda.

Soome Fazeri kontsern lasi juba aastaid tagasi turule putukajahuga rikastatud pagaritooted. Need võeti tänu uudishimule justkui suhteliselt hästi vastu, kuid täna olevat olukord teine. 2019. aastal lõpetas Fazer ootamatult kilgijahust tehtud leiva tegemise. „Leiva järele oli algul suur nõudlus, kuid kahjuks kordusoste enam ei toimunud. Putukatoit pole veel muutunud peavooluks, kuid usume siiski, et see on tuleviku tooraine,“ selgitas toona Fazeri tootearendusdirektor Juhani Sibakov Soome väljaandele Iltalehti.

Putukaid kasutatakse ettevaatlikult

Toidu valmistamine ja käitlemine on ülireguleeritud sektor ning Euroopa Liidu suhtumine putukatesse kui toitu on pigem ettevaatlik. Kehtiv Euroopa Liidu uuendtoidu määrus (EL) 2015/2283 täpsustab, et putukaid ja nendest valmistatud toitu loetakse uuendtoiduks. Samas mõned ELi liikmesriigid lubasid mõningaid putukaliike oma riigi territooriumil kasvatada ja turustada.

„Nii olid terved putukad turul juba enne 2018. aasta 1. jaanuari näiteks Soomes, Taanis, Belgias, Hollandis, Saksamaal ja Austrias. Suurem osa ELi liikmesriike pidasid putukaid aga uuendtoiduks, kuna enne 1997. aastat ei kasutatud neid Euroopa territooriumil laialdaselt toiduna. Nendes riikides ei olnud putukate toiduks kasvatamine ja turustamine lubatud,“ toob Potisepp välja.

Ka Eesti lähtus seisukohast, et putukad on uuendtoit. „Eesti on lähtunud üle-euroopalistest regulatsioonidest, olnud pigem äraootaval positsioonil ja toetanud uuendtoidu regulatsiooni, mis sätestab konkreetselt, mida võib toota ja mis liike kasvatada. Aga 2021.aastal tehti ka Eestis siseriiklik otsus, mida võib toota ja mis liike kasvatada. Lubatud putukaliigid on näiteks rändtirts, kilk, toakilk ja teatud liiki kärbsevastsed. Kas kõlab isuäratavalt!? Mulle mitte!“ tõdeb Potisepp.

Putukatööstur Erlend Sild ütleb, et Euroopa Toiduohutusamet ja Eesti ametkonnad on toiduohutuse tagamiseks teinud väga palju tööd, et need putukaliigid, kes on lubatud inimtarbimisse, oleksid ka inimestele ohutud. „Seetõttu on täpselt reguleeritud ka nende kasvatamine, tingimused ning putukatele antav sööt,“ kinnitab ta.

Putukatööstur Erlend Sild ütleb, et ei tasu karta, et putukajahu sisaldavad tooted asendavad täielikult tavapärase liha. Foto: Erakogu

Kuid kas inimesed üldse suudavad putukatoiduga ära harjuda? Sild ütleb, et pigem pole küsimus mitte harjumises, vaid inimeste teadlikes valikutes teha oma tarbimises targemaid otsuseid. „Peaksime ikkagi veelkord  küsima, miks me üldse otsime jätkusuutlikumaid ja loodussõbralikke alternatiive. Tõesti, enamik Euroopas elavatest tarbijatest saab hakkama ega pea oma elukorralduses tingimata midagi kardinaalselt muutma,“ ütleb ta.

„Samas on iga kliimat ja planeedi elukeskkonna edasisi arenguid puudutav raport järjest karmim. Seega inimkonna kestmise huvides on targemad ja säästlikumad valikud möödapääsmatud,“ selgitab Sild.

Ei tasu karta, et putukajahu sisaldavad tooted asendavad täielikult tavapärase liha. Sild ütleb, et traditsioonid jäävad ning nädalalõpu õhtusöögid pere ja tuttavate ringis võiksid saada hoopiski lisaväärtust keskkonnasõbralike toodete näol. „Need putukaliigid, mis on Euroopas ja ka Eestis inimtoiduks lubatud, annavad võimaluse tarbida loomset valku tuhandeid kordi väiksema ökoloogilise jalajäljega ning soodsamalt saada kätte oma päevane valkude vajadus. Mõelgem seejuures, et sel moel saaksime me anda ka nendele lastele, kellel pole igapäevaselt kolme söögikorda, võimaluse tarbida täisväärtuslikku ja kõrge toiteväärtusega toitu.“

Putukad hommikusöögiks?

Eestis on putukatooted lubatud alates 2021. aasta veebruarist. Praegu on võimalik soetada eestimaiseid kilke sisaldavaid tooteid paljudest kauplustest ja kohalike tootjate internetipoodidest.

Putukatööstur Sild on veendunud, et putukatoodete suurim ja levinuim kasutus saab olema loomse valgu pulbrina, mis on kõrge toiteväärtusega. Putukajahu saab lisada paljudele toodetele, et tõsta nende toiteväärtust. „Putukate aminohappeline koostis on inimestele väga sobiv,“ kinnitab ta. Sild viitab ka, et putukate kasvatamine koormab loodust vähem kui mõni muu meetod loomset valku saada.

Sild juhib ettevõtet BugBox, mis aretab inimtoiduks kilke. „Ettevõtte eesmärk on efektiivse tööstusliku kasvatustehnoloogia väljatöötamine. Selle arendamise käigus oleme kasvatanud kilke ja tootnud nendest mitte ainult proteiinipulbrit, vaid ka orgaanilist väetist ning kitiini. Oma tehnoloogiat plaanime piloteerida käesoleval aastal koos klientidega, samuti jätkame edasiarendusega,“ lubab Sild.

Potisepp ütleb, et putukajahu võivad sisaldada pagaritooteid, batoonid ja hommikusöögihelbed. „Aga putukatest valmistatud toidu märgistusel tuleks hoiatada, et putukad võivad põhjustada allergilist reaktsiooni, sh inimestel, kes on allergilised koorikloomadele või tolmulestadele. Samuti tuleks ära tuua putukaliigi täpne ladinakeelne nimetus.“

Putukate ja putukatest tehtud toodete toiduks lubamine saab lähitulevikus ühtsed ja kõigile ELi liikmesriikidele kohalduvad reeglid. „Seega saab tulevikus ilmselt sarnaseid tooteid olema rohkem ja eks siis aeg näitab, kui valmis oleme neid tarbijatena ostma,“ ütleb Potisepp. „Sel teemal on juba naljagi visatud, et kui tulevikus jalgrattaga sõites teed suu lahti, saad liikumise ja kõhu täis! Elame – näeme ja on põnev!“

Orkla Eesti kommunikatsioonijuht Mailis Meesak ütleb, et Põltsamaa ega Kalevi toodetes putukaid ega nendest toodetud toorainet ei kasutata. „Minule teadaolevalt pole see üldse arutlusel olnud.“

Meesak tõdeb, et karmiini ehk kilptäidest saadud toiduvärvi kasutatakse ainult ühes karamellkommis, kuid lähikuudel vahetatakse seegi välja. „Karmiini kasutamise trend tundubki liikuvat pigem selle loobumise suunas.“

Eesti Pagari turundusspetsialist Kirsti Pääsk kinnitab, et nemad oma toodetes putukaid ei kasuta ning rohkem kommentaare ei oska anda.

Leviv valeinfo

Inimeste kõhklused ja teatud ebalus putukatoodete kui uudse toitaine saadavusest on Silla sõnul täiesti mõistetav. „Üks levinumaid küsimusi on tekkinud kitiinide suhtes, mida leidub putukate kestas. Toiduohutuse aspektist on seda palju uuritud ning kuna putukate kest on sarnane mereelukate koorikuga, siis tasub tähelepanelik olla peamiselt nendel inimestel, kellel on teatud allergilisus mere- ehk koorikloomade suhtes,“ juhib Sild tähelepanu.

Baltikumi sotsiaalmeedias on leidnud teatud kõlapinda Venemaa meedias levitatud valeinfo. Sealses uudistesaates väideti, et Euroopas levib nälg ja seetõttu lisatakse paljudesse toitudesse ohtralt putukajahu. See väide ei vasta Silla sõnul tõele mitmel põhjusel.

„Esiteks, Euroopas pole sellist näljahäda. Teiseks, putukajahu on kordi kallim kui iga teine jahu ning seetõttu pole see majanduslikult mõttekas. Kolmandaks, toiduainete märgistamisel on Euroopas karmid reeglid ning iga toiduaine, mis sisaldab putukajahu, on kindlasti vastavalt märgistatud. Ükski tootja ega edasimüüja ei hakkaks riskima märgistusreeglite rikkumisega. Neljandaks, putukajahul ei ole siduvaid omadusi sarnaselt nisujahuga, seega selle ohtralt lisamine ei too oodatud kasu, vaid pigem rikuks olemasoleva toidu struktuuri.“

Lisaks levib väide, nagu ei sobiks putukad üldse inimtoiduks. „Olen sellega osaliselt nõus ning panen inimestele südamele, et igat looduses kohatud putukat tõesti ei tasu kohe suhu pista! Putukaid on üle miljoni erineva liigi, kuid inimtoiduks sobib vaid ligikaudu paar tuhat. Siin kehtib sarnane reegel nagu marjade ja seentega. Kui ei tunne ega ole kindel, ära söö!“ hoiatab Sild.

Samuti ei tasuks tellida putukaid ja putukatooteid internetist tundmatutest allikatest, kuna puudub info, millega neid on söödetud, mis tingimustes kasvatatud ja keegi ei võta ka vastutust. Sild julgustab: „Tasub alati eelistada eestimaiseid saadaolevaid putukatooteid, kas siis kauplustes või internetipoodides. Siis saab kvaliteedis kindel olla!“

Ehe putukas on ebameeldiv

Green Bite on esimene Eesti ettevõte, mis tegeleb putukatest valmistatud toidu pakkumisega. „Oleme müünud tooteid üle kahe aasta, alates hetkest, kui seadusandlus võimaldas. Enne müügivõimalust tutvustasime söödavaid putukaid messidel ja konverentsidel,“ sõnab ettevõtte juhatuse liige Marge Kõllamägi.

Green Bite juhatuse liige Marge Kõllamägi ütleb, et nelja tegevusaasta jooksul on uudismoment või teisisõnu uih-aih-efekt peaaegu kadunud. Foto: Erakogu

Nelja tegevusaasta jooksul on Kõllamäe sõnul uudismoment või teisisõnu uih-aih-efekt peaaegu kadunud. „Näiteks Marko Reikop meid enam telesse ei palu, ta on eetris juba küllalt erinevaid putukaid söönud.“

„Meie küsitluse järgi on umbes 20% inimestest valmis putukajahuga rikastatud tooteid tarbima. Proovima on valmis üle poolte. Rohkem ollakse altid sööma tooteid, kus putukas on sees peidetud kujul ehk jahuna. Ehedat putukat on raskem suhu panna, täna veel,“ tõdeb Kõllamägi. „Seega kõik inimesed ei ole huvitatud ja ei peagi olema. Meie ei pea sundust õigeks, väärtustame seda, et saame pakkuda tervislikku alternatiivi tänasele toidulauale.“

Kõllamägi rõõmustab, et püsiklientide hulk on kenasti kasvanud, samuti liiguvad müüginäitajad tasapisi ülesmäge. „Meie kasvutempot Eestis mõjutab olulisel määral tohutu elukalliduse kasv, lisaks märkame ajutist huvi jahtumist, kui on ilmunud väärinfot söödavate putukate teemal. Võrreldes traditsioonilise toiduga ja tuntud brändiga, näiteks Laysi krõpsudega, on meie tooted siiski veel uudsed ning nišikad. Aga järjest enam harjutakse!“