Kindlasti leiab iga lapsevanem äratundmist sellelt pildilt. Neofoobia e uudsusekartuse levinud alamliik on toiduneofoobia, mis esineb peaaegu kõigil lastel, kõige intensiivsemalt vanuses 4-7 eluaastat kuid on levinud ka täiskasvanute sh. eakate seas. Uuringute kohaselt on näiteks Saksamaal toidu neofoobia peamine põhjus, miks ei olda veel laialdaselt valmis putukaid sööma. Link uuringule: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31554134/

Uue, harjumatu toidu vältimine on täiesti normaalne - see on kaasasündinud turvalisuse reaktsioon potentsiaalsetele ohtudele keskkonnas, kus paljud toiduained võivad olla mürgised. Lisaks on tuntud toitude juures püsimine seotud turvatundega. Kuidas toidu neofoobiast üle saada? Tuleb lihtsalt piisav arv kordi uut toitu maitsta, vahel kuni 15 korda.

Ka meie peres kõlas sageli legendaarne lause “Uute maitsetega tuleb harjuda”, eriti ere mälestus pärineb minu varajasest lapsepõlvest, kus noorem õde keeldus banaani proovimast. Mina, vanem ja targem õde teadsin, et banaani lihtsalt peab proovima sest see on eriti haruldane ja maitsev troopiline puuvili (Aasta oli siis ´´89, meie perele oli saadetud Soomest üks banaan).

Miks siis ikkagi oli vanematel õigus? Soome ja Eesti teadlaste uurimustööst* selgus, et toidu neofoobia on seotud kehvema toidukvaliteediga: näiteks võib toidu neofoobia all kannatavate inimeste menüüs olla vähem kiudaineid, valke ja monoküllastamata rasvhappeid ning rohkem küllastunud rasva ja soola.

Lisaks leiti oluline seos toidu neofoobia ja kahjulike rasvhapete ning põletikuliste markerite suurenenud taseme vahel veres. Toidu neofoobia suurendab südame-veresoonkonna haiguste või II tüüpi diabeedi tekkimise riski.

*National Institute for Health and Welfare. "Food neophobia may increase the risk of lifestyle diseases." ScienceDaily. ScienceDaily, 18 June 2019. <www.sciencedaily.com/releases/2019/06/190618104826.htm>