Miks me sellest üldse räägime?

Maailmas kokku tarbiti 2018.aastal 346.14 miljonit tonni liha, 2030ndaks aastaks ennustatakse, et lihatarbimine suureneb 44% ehk 453 miljoni tonnini aastas. Hinnanguliselt lisandub igal aastal 70 miljonit elanikku ning prognooside kohaselt on maailma rahvaarv aastaks 2050 enam kui 9 miljardit inimest, mis nõuaks lihatootmise kahekordistamist. Selleks, et toita kõiki lisanduvaid inimesi samamoodi kui praegu, ei jätku kahjuks maal enam piisavalt ressursse (sh maad ja vett). Liha ei saa kindlasti tulevikus olema nii soodne ja nii kättesaadav kui täna. Kiiresti ja kohe tuleks hakata mõtlema, mis saab edasi. Eestlasele ei ole probleem veel nii päevakajaline, sest tänasel päeval meid lihapuudus veel otseselt ju ei ähvarda ja neid, kes on nii tugeva iseloomuga, et oma praegusest heaolust maailma nimel loobuda raatsiks, pole kuigi palju. Selline mõtteviis muidugi meid kaugele ei vii, sest siis, kui probleem juba aktuaalne on, saab olema palju keerulisem sobivaid lahendusi leida. Niisiis tuleb tegutseda kohe.

„Juba 20 aasta pärast on meie toidulaud teistsugusem kui täna. Kindlasti tuleb leida lihale alternatiive ning putukatest valmistatud road saavad olema üheks variandiks vetikate ja taimetoidu kõrval,” ütleb putukatest näkileibu ja toorbatoone tootva Green Bite juht Marge Kõllamägi.

Putukate tootmine on maakera jaoks märksa sõbralikum

Milles siis putukad lihaveise- ja seakasvatusele ära teevad? Tähtsaim faktor on kindlasti ressursi kokkuhoid. Putukate toiduks kasvatamine kasutab palju vähem ressursse, mistõttu jätab oluliselt väiksema ökoloogilise jalajälje võrreldes loomakasvatusega. Läbi ja lõhki majandusinimesele, nagu Marge enne putukamaailma suundumist oli, tuli suure üllatusena, kui vähe vett, sööta ja maad kilgid kulutavad.

Puhtas, kontrollitud keskkonnas kasvavad kilgid vajavad näiteks 1000 korda vähem vett võrreldes veistega. Kilgid kasvavad kiiresti — munast putukani õigetes tingimustes 1 kuu ning seejärel saab neid juba sööma hakata. Margele väga imponeeris ka teadmine, et kilkidel puudub kesknärvisüsteem mistõttu nad ei tunne valu teekonnal meie toidulauale. Ja tegelikult on putukate kasvatamine palju hügieenilisem ja nende toiduks valmistamine inimlikum kui see, mis toimub näiteks seafarmides.

Mille poolest putukate söömine meile kasulik on?

Näiteks kilgid on suurepärane alternatiiv lihale, sest nad sisaldavad 2-3 korda rohkem valku kui liha. Kilkides on esindatud kõik üheksa asendamatut aminohapet ning võrreldes taimse valguga on need inimorganismile väga kergesti omastatavad. Putukavalk on organismile omasem kui sealihast pärinev valk, valgu omastamine on munavalge järel teisel kohal. Lisaks on kilgid täis vitamiine ja mineraalained nagu B12-vitamiin, raud, magneesium, kaltsium ning sisaldavad väärtuslikke omega-3 rasvhappeid.

Milliseid roogi putukatest juba täna tehakse?

Siinkohal oleks paslik ümber lükata üks hirm või müüt, mida putukatoidust rääkides ikka ja jälle kuulda on — putukatel on vastik maitse! Tegelikult ei ole ei putukajahul ega röstitud putukatel üldse erilist maitset, nad on üsna neutraalsed ja mittemidagiütlevad. See muidugi on nii eelis kui miinus. Eelis seetõttu, et putukate lisamine toidule ei muuda roogade maitset, nii saab neid tooteid mitmel erineval viisil kasutada. Miinus aga seetõttu, et kui maitset ei ole, siis miks üldse peaks end vaevama mingi putukajahuga, kui nisujahu on kõrval vabalt saada ja soodsam? Siin tuleb tootjatel veel nuputada ja vaeva näha, kuidas need tooted laiemale tarbijale maitsvaks vormida.

Praegu ongi kõige laiemat kasutust leidnud putukatest jahvatatud jahu. Putukajahu kasutamise ampluaa on lai ja põhimõtteliselt võib sellega tavalise valge jahu küpsetistes lihtsalt asendada. Kuna, nagu öeldud, putukatel endil erilist maitset ei ole, ei saa ka putukajahust küpsetatud roogadele juurde mingit kummalist mekki. „Mina olen proovinud teha vormiroogasid, risotot, leiba-saia, küpsiseid. Külalistele on väga hästi maitsenud porgandikook. Putukajahuga tehakse ka näiteks pastatainast,” räägib Marge. Kõige lihtsam ja tema meelest ka mõnusam viis näiteks kilkide tarbimiseks on need ära praadida või röstida (mis lisab putukatele mõnusa pähklise meki) ja maitsestada näiteks soola-pipra ja tšilliga ning snäkina kartulikrõpsu asemel lauale panna, või siis salatitele kaunistuseks lisada.

Inimesed ju ei taha putukaid süüa

Putukate söömine, olgu nad nii tervislikud kui tahes, kõlab paljudele üsna hirmutavalt ja isegi vastikult. Uue, harjumatu toidu vältimine on täiesti normaalne — see on mõistlik reaktsioon potentsiaalsetele ohtudele keskkonnas, kus paljud toiduained võivad olla mürgised. Lisaks mängib suurt rolli harjumus süüa kindlaid roogasid ja seda harjumust ei ole üldse nii lihtne muuta. Marge tunnistab, et see on mõttekoht tervele tööstusharule ning veel ei ole leiutatud meetodit, millega saaks need hirmud elimineerida ja vastikustunde maha võtta.

Et inimene üldse oleks nõus putukat suhu pistma, tuleb tõsta teadlikkust nii palju kui võimalik, rääkida sellest laialt ja ohtralt, nii et teema ei ole enam uus ja uudne, vaid muutub sama harjumuspäraseks nagu vegantoit, mis mõnda aega tagasi oli paljudele arusaamatu ja vastuvõetamatu, praeguseks on aga kõik sellega harjunud, et on inimesi, kes ei söögi liha. Inimestele tuleb tutvustada, kuidas putukaid kasvatatakse ja lükata ümber müüdid, et putukad on räpased. Tegelikult ju ei ole — putukafarmid on igal juhul puhtamad ja hügieenilisemad kui näiteks sealaut.

Praegu ongi putukatest valmistatud road Eestis eelkõige toidufriikide ja kliimaaktivistide pärusmaa. Seda on pigem nõus proovima või menüüsse lisama inimesed, kes väga hoolivad loodusest ja oma tervisest ning kes valutavad südant planeedi tuleviku pärast. Marge ennustab, et sinnani läheb veel üsna palju aega, kuni lihatarbimise vähendamine ja keskkonnatemaatika keskealisele ja pensionärile arusaadavaks muutub. Nooremad aga võiksid küll juba enda ja oma laste tulevikule mõeldes vähemalt kaaluda liha-alternatiivide toidulauale toomist.

Eestis on alates jaanuarist lubatud kasvatada, toota ja müüa 8. liiki söödavaid putukaid:

1. Hariliku jahumardika vastsed ehk kollane jahuuss (Tenebrio molitor, meal worms)

2. Toakilk (Acheta domesticus, crickets)

3. Kilk Gryllodes sigillatus, crickets)

4. Rändtirts (Locusta migratoria, grasshoppers)

5. Kõrbetirts (Schistocerca gregaria, dessert locust)

6. Mardika liigi Alphitobius diaperinus vastsed (buffalo worms)

7. Meemesilase nukud Apis mellifera, European honey bee pupae)

8. Kärbse liigi Hermetia illucens vastsed (black soldier fly larvae)

Euroopa riikidest on putukate käitlemine lubatud veel Austrias, Belgias, Hollandis, Taanis, Soomes, Saksamaal, Norras, Ühendkuningriigis ning Šveitsis.